Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi ligikaudu 2/3 korruselamud ja 1/3 väikeelamud. Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 25 – 30 aastat. Muude korruselamute vanus kõigub väga suurtes piirides, vanade elurajoonide puitelamutel kuni 100 aastat. Sellest tingituna tuleb praegustel omanikel üha suuremat tähelepanu pöörata olemasolevate hoonete säilitamisele: energiasäästlikule renoveerimisele, eluea pikendamisele ja väärtuse tõstmisele.
Väga oluline on jälgida renoveerimise komplekssust. Suurim energiasääst ja parimad võimalikud elamistingimused saavutatakse siis kui renoveerimine on kompleksselt planeeritud ja läbi viidud. Kompleksset lähenemist nõuavad ka Euroopa Liit ja riiklikud toetusmeetmed, mille saamise eelduseks see on.
Nii näiteks tuleb arvestada, et igasugune hoone soojustamine eeldab vältimatult ka küttesüsteemi uuesti reguleerimist, soojatagastusseadmete efektiivne kasutamine eeldab hoone õhutiheduse parendamist jne. Hoonete soojapidavusse ja küttesüsteemi kaasajastamisse investeerides võib vähendada hoonete energiatarbimist kuni 30-40% võrra, isegi kuni 45-50% energiasääst on saavutatav.
